Tagaluuktõstukid
Kaubavedamise ja laadimise teeb lihtsamaks kaubatõstuk mis asub reeglina kaubiku/veoki tagaosas. Tagaluuktõstuk on enamasti elektro-hüdrauliline, mis tähendab et sõiduki elektrisüsteemist võetud elektrienergia muundatakse läbi elektrimootori ja õlipumba hüdrauliliseks energiaks. Hüdrauliline energia väljendub kõrge rõhuga hüdrovedeliku (õli) juhtimisel hüdrosilindritesse, tänu millele silindri pikkus muutub ja kinemaatiliste ühenduste kaudu liigub ka kaubaplatvorm.
Hüdraulilised seadmed on küllaltki töökindlad ja kompaktsed – nad võivad tõsta suuri raskusi jäädes ise seejuures oma mõõtmetelt võrdlemisi väikesteks.
Tagaluuktõstukite puhul on samuti oluline perioodiline hooldus ja remont, suurt rolli mängib seadmete kestvusel ka Eesti kliima, mis tihti on elektriliste komponentide vastu eriti vaenulik. Peamisteks murekohtadeks on nõrkvoolu releed (automaatika) ja elektrimootorid. Hüdrauliliste komponentide tähtsamateks komponentideks on hüdrovedelik (õli), silindrid ja liigendid. Kõikide nende komponentide õigeaegne ja järjepidev hooldus tagab seadme pikema eluea ja kindlama töö.
Külmutusseadmed
Tänu oma iseärasustele on külmutusseadmetes mitmeid komponente ja protsesse, mis nõuavad perioodilist hooldust ja kontrolli. Näiteks külmaaine kvaliteet ja kogus, kompressor, kuivatifilter, paisventiil, rihmad, lekked jt.
Samas on autonoomsed külmutusseadmed varustatud ka diisel- ja/või elektrimootoriga. Nende komponentide õigeaegne hooldamine ja remont annab seadmele juurde eluiga ja pikema tõrgeteta töö.
Külmseadmete puhul on oluline kõikide komponentide ja protsesside korrektne funktsionaalsus, kui mõni nendest ei täida oma rolli või jääb tähelepanuta, siis kannatab terve seade ja lõpuks ka Teie poolt antava teenuse kvaliteet.
Külmutusseadmete tööpõhimõtted
Enamik tänapäeva külmseadmeid töötab gaasi (külmaaine) siseenergia muutmise põhimõttel. Kõige tähtsamaks komponendiks on kompressor, mis suurendab külmaaine siseenergiat viimase kokkusurumisel.
Külmaaine kokkusurumisel gaasi rõhk ja temperatuur suurenevad. Kokkusurutud gaasi temperatuuri vähendamiseks ning protsessi kasuteguri suurendamiseks tuleb gaasi jahutada. Selleks on seade varustatud kondensaatoriga, läbi mille alandatakse külmaaine temperatuur kondenseerumis temperatuurini tänu millele muutub külmaaine olek gaasist vedelasse.
Vedel külmaaine juhitakse ressiivrisse (mahutisse) ning edasi läbi filtri ja paisventiili aurustisse. Paisventiil tagab kontrollitud vedela külmaaine drosseldamise (pihustamise) aurustisse, milles valitsev rõhk on madalam. Kuna külmaaine iseloomulikuks omaduseks on keemine madalal temperatuuril, siis toimubki aurustis vedela külmaaine aurustamine, mille tulemusena vedel külmaaine aurustub (neelates ümbritsevast keskkonnast soojust) ning kambris olev aurusti pind jahtub alandades kambri (kaubaruumi) temperatuuri. Aurusti väljund on ühendatud kompressori imipoolega mis tagab aurustunud (soojenenud) külmaaine äravoolu. Kompressorisse jõudes aurustunud külmaaine surutakse taas kokku ja protsess kordub.
